Noblessner – ajastuhõnguline koht kuulsuste jalajälgedes
Kai kunstikeskus ongi kai peal, asudes mereäärses tööstushoones põneva ajaloo ja arhitektuuriga Noblessneri kvartalis Põhja-Tallinnas. Siinne paekivist ja betoonist hoonete ansambel seob ajalooliselt endaga Tsaari-Venemaa salajase allveelaevatehase, Alfred Nobeli vennapoja ning kaasaegse kultuuri.
Vee piiril paiknev Kai hoone asub muinsuskaitsealuses Noblessneri tehase laevasüsteemide tsehhis. See restaureeriti ning ehitati KAOS Arhitektide ja HGA visiooni kohaselt ümber rahvusvaheliseks kunstikeskuseks 2019. aastal.
Noblessneri kvartali ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Alfred Nobeli vennapoeg, Euroopa suurim naftatööstur Emanuel Nobel, ja G. A. Lessneri masinatehase omanik Arthur Lessner – rajasid siia toonase Tsaari-Venemaa tähtsaima allveelaevatehase. Kahe mehe perekonnanimedest saigi tehas nime Noblessner. Aastatel 1913–1917 ehitati siin kokku 12 ülimoodsat allveelaeva. Nõukogude ajal paiknes siin NSV Liidu kaitseministeeriumi laevaremonditehas. Eesti iseseisvudes lõppes Noblessneris küll allveelaevade tootmine, kuid laevu ehitati ja remonditi siin kuni 2018. aastani.
Kvartali looja Emanuel Nobel oli värvikas isiksus ja sama andekas kui tema maailmakuulus onu Alfred. Lisaks perekonnale kuuluva naftafirma Branobel juhtimisele rajas Emanuel maailma esimese diiselmootorite tehase, seal toodeti mootoreid ka Noblessneri allveelaevade tarvis.
Nobel, kellele kuulus silmapaistev Fabergé tööde kollektsioon, armastas kunsti ja suurejoonelisi õhtusööke. Aastal 1888 pakkus keiser Aleksander III talle isiklikult Venemaa kodakondsust, mille Emanuel ka vastu võttis. Paljuski tänu temale teab maailm Nobeli preemiat. Pärast Alfred Nobeli surma vaidlustasid pärijad testamendi, mille järgi pidi suurem osa lahkunu varandusest minema Nobeli fondi ja auhindade asutamiseks. Vaidlused ja läbirääkimised kestsid kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus Emanuelil siiski sõlmida kokkulepe testamendi täitmiseks.
Kunst tööstusarhitektuuri raamis
Kai kunstikeskuse ümbruse unikaalse miljöö loovad suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned: 12 kultuurimälestist, mis räägivad meile nii Eesti majanduse kui ka riikluse sajandipikkust dramaatilist lugu. Keskus asub neist ühes, kunagises laevasüsteemide tsehhis. Seda ristkülikukujulise põhiplaaniga hoonet tunti 1920.–30. aastatel vaskseppade ja tislerite töökojana. Hoonele annab iseloomuliku kuju kumer katus, millel on väike kolmnurkne katuselatern.
Kõik Noblessneri hooned on ehitatud omas ajas eesrindlikult, kasutades monoliitset raudbetoonist raamkarkassi. Põhja-Eestile iseloomulik kõrgete massiivsete seintega paekiviarhitektuur pakub loomingulisele mõttele avarust. Osades hoonetes säilitatud tööstuslik robustsus ja vanad tööstusmasinad aitavad hoida sidet ajalooga.
Hoonete sünd XX sajandi algul tõi siia Euroopa äärealale oma aja väljapaistvaid isikuid. Nii näiteks osales projekteerimises sama Taani inseneribüroo, kelle meisterlikkus mängis olulist rolli ka kõrvalasuva, maailmas haruldase koorikbetoonkonstruktsiooniga Lennusadama vesilennukite angaari loomisel. Arhitektuurse ansambli ümbersünd nüüdisaegseks elu-, büroo- ja kunstikeskkonnaks seisab aga Eesti enda rahvusvahelise mainega arhitektuuribüroode õlul.
