Kunstnikeduo Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki ühisnäitus „Tsüanookeanid“ tõi ajaloolise The Tall Ship Races tuultes Kai kunstikeskuse auditooriumisse 12. – 14. juulini teadlased, kunstnikud, ajaloolased ja eksperdid, et arutleda koos publikuga nii kunsti kui ka teaduse ühisosa, Läänemere seisukorra ja tuleviku, ning mereökoloogia ja merendusega seonduva üle.
Joonas Hellerma usutles vestluspaneelis „Läänemere ökoloogia muutuste keerises. Kunst teaduse kaaslasena“ merebioloogi Kalle Ollit, mereökoloogi Mariliis Kõutsi ja ajaloolast Linda Kaljundit. Läänemeri on tituleeritud üheks maailma kõige saastatumaks mereks ning suuresti eutrofeerumise ehk toitainetega ülerikastumise tagajärjel tekkinud hapnikuvaeste piirkondade ja ka n-ö surnud tsoonide suuruseks märgivad erinevad allikad pindalalt Iirimaa suurust ala. Kuigi olukord on tõsine, tõi Kalle Olli välja, et päris esimesele kohale selles kategoorias Läänemerd ei peaks seadma, on meresid, kus olukord on oluliselt parem, aga on ka meresid, kus olukord on kehvem. Panelistid kirjeldasid Läänemere eripärasid aeglasest veevahetusest ja selle põhjuseid, mere vähesoolase vee ja mageda vee kihistumist ja eutrofeerumisega seonduvat. Viimane on suuresti inimtekkeline, kuivõrd eutrofeerumine on fosfori, lämmastiku ja lahustunud orgaanilise aine lisandumise ning kuhjumise tagajärg merekeskkonnas. Need ained jõuavad merevette peamiselt põllumajandusest pärit väetistest ja põhjustavad muuhulgas ka varemmainitud surnud tsoone. Mariliis Kõuts tõi esile, et lisaks väliselt lisanduvast fosforist tekib merepõhjas omakorda veel fosforit juurde. Kas ja millised võiksid lahendused olla, kaua see kõik võiks aega võtta, mida teha Taaniga, kas meid ootab ees „mustamerestumine“, kuidas suhtuda meretuulikutesse ja palju muudki huvitavat, saab järele vaadata vestlustunni salvestusest siit.
Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus ja Eesti Merendusklastri juhatuse liige ning tehnoloogia – ja innovatsiooni entusiast Raido Lember lisasid Garage48 juhi Mari Hanikati suunatud vestluspaneelis teadlaste mainitud Läänemere keskkonnakriisi süvendavate nähtuste loetellu ka merre triivima jäänud kalavõrgud ning ohtlikke aineid lekitavad laevavrakid ja sõdade jäänused. Eksperdid kirjeldasid lähemalt ka nutipoide võrgustikku projektinimega Merehunt, mis loob mere digitaalse kaksiku Eesti merealal toimuva reaalajas prognoosimiseks ja hindamiseks. Ühtlasi arutleti ja analüüsiti tehnoloogilisest vaatepunktist, kuidas Eesti mereriigi potentsiaali peaks paremini ära kasutama ning kuidas meie väljaarendatud tehnoloogia juba aitab mereala turvalisemaks teha ning keskkonnakahjusid minimeerida ja paremini juhtida. Huvitav vestlus väärib järelevaatamist siin.
Kristina Õlleki ja Tuomas A. Laitineni mereökoloogiale ja liikide kohanemisele keskenduv näitus „Tsüanookeanid“ on avatud 4. augustini 2024. aastal.