Sel nädalal, 11.-14. juulil saavad Kai kunstikeskuses toimuvatel vestlustundidel ja näitusetuuridel kokku hinnatud teadlased, maailmameredel seilavad kaptenid ning kunstnikud, et jagada nii kogemusi, teadmisi Läänemere kriitilise seisukorra üle kui ka arutada tulevikustsenaariume. Tasuta toimuvaid vestluspaneele juhivad Joonas Hellerma ja Kaidor Kahar.
Neljapäevast pühapäevani avab Kai kunstikeskus mereökoloogiale ja liikide kohanemisele keskenduva Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki näituse “Tsüanookeanid” ning Tall Ship Races Tallinn 2024 raames keskuse uksed sisukateks, inspireerivateks ja tulevikku vaatavateks aruteludeks ning avastamisteks. Eriprogrammi “Kai jutud” raames jagavad reedel, 12. juulil kogemusi ilmameredel keeruliste väljakutsetega silmitsi seisvad kaptenid, kelle lugusid suunab samuti kogenud meresõitja Kaidor Kahar. Laupäeval, 13. juulil viib Garage48 läbi Mari Hanikati juhtimisel vestluspaneeli “Meri ja andmed: lahendused, võimalused ja tulevik”, kus eksperdid analüüsivad üleilmselt kogutud mereandmete põhjal valminud ideid ja “merehäkke”, et merede seisukorda parandada. Pühapäeval saavad Kai kunstikeskuse auditooriumis kokku mereökoloog Mariliis Kõuts, ajaloolane Linda Kaljundi ja merebioloog Kalle Olli vestlustunnis “Läänemere ökoloogia muutuste keerises. Kunst teaduse kaaslasena”, mida juhib Joonas Hellerma.
Eestlaste kodumeri – Läänemeri – on oma eripärade tõttu huvitavaks uurimisobjektiks teadlastele ja ekspertidele, ent jõudnud kriitilise olukorra tõttu ka enimsaastatud merede loetelus tippu. Mereökoloog Mariliis Kõuts toob nii Läänemere ühe peamise keskkonnaprobleemi, Kai kunstikeskuses eksponeeritud näituse “Tsüanookeanid” kui ka eesseisvate vestluste üheks ühendavaks terminiks eutrofeerumise ehk ülerikastumise toitainetega, mis omakorda on fosfori, lämmastiku ja lahustunud orgaanilise aine lisandumise ning kuhjumise tagajärg merekeskkonnas. Kirjeldatud ained jõuavad merevette peamiselt põllumajandusest pärit väetistest ning põhjustavad muuhulgas ka hapnikuvaeseid piirkondi ehk surnud tsoone. Mõningate allikate väitel on Läänemeres tekkinud mastaapsete surnud tsoonide pindala Iirimaa suurune. “Oleme kui mudelnäide sellest, kui kehvaks võivad asjad minna, kui kalliks see läheb ja kui palju võtab aega olukorra parandamine. Ükski majanduslik kasum ei kaalu üle seda hilisemat kahju, mida maksavad kinni terved põlvkonnad,” kommenteeris Mariliis Kõuts.
Lisaks eelmainitud aruteludele loodab ajaloolane Linda Kaljundi, et vestlusel tekib laiem mõõde ning süveneb ühisosa kunsti ja teaduse vahel. “Kuidas saavutada seda, et kunst ei oleks vaid teadlaste ideede illustreerijaks ja kommenteerijaks, vaid eviks ka ise teovõimet, genereeriks uusi ideid, lähenemisi, teemapüstitusi,” küsib Kaljundi.
Sisukate ja publikule küsimisvõimalusi pakkuvate Kai juttude kõrval toimuvad eriprogrammi raames ka mitmekülgsed tuurid eesti ja inglise keeles Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki ühisnäitusel “Tsüanookeanid”. Näitusel saavad kokku nii tsüanobakteritest ehk sinivetikatest inspireeritud teosed, näitusesaalis orgaaniliselt kasvavad soolaskulptuurid, kaheksajalgade muundumine mastaapsetel ekraanidel kui ka ultrahelilained ja veeaur. See loob tervikuna erilise vee all viibimise tajukogemuse.
Neljal päeval toimuvaid tuure viib läbi fotograaf ja Kai kunstikeskuse haridusprogrammide koordinaator Laura Arum-Lääts. “Näitusega seotud huvitavatest detailidest on oodatud osa saama täiskasvanud ja lapsed. Lastele suunatud tuuril innustatakse näitust tajuma loominguliste ülesannete kaudu, lisaks teeme teadusliku katse,” kommenteeris Arum-Lääts.
Eriprogrammi lõpetab pühapäeval, 14. juulil “Tsüanookeanid” näituse kunstnikutuur, mille viivad läbi kunstnik Kristina Õllek ja mereökoloog Mariliis Kõuts.
Kai kunstikeskuses 11.07 – 14.07 toimuva Tall Ship Races Tallinn 2024 eriprogrammi raames kehtivad näitusele kogu päeva vältel ehk mitmekordset sisenemist võimaldavad päevapiletid ning alla 12-aastastele lastele on sissepääs prii. “Kai jutud” vestluspaneelid on huvilistele tasuta. Programmi toetab Tallinn.