Kunstniku tuur näitusel "Konstruktiivsuse õrnad jooned"

23. novembril kell 14 toimub näitusel avalik ingliskeelne tuur, kus Tallinna rakenduskunsti triennaali korraldusliige Keiu Krikmann tutvustab näitust “Konstruktiivsuse õrnad jooned”. Pärast näituse üldist tuuri võtab sõna Leedu kunstnik Ieva Baltrėnaitė-Markevičė, kelle loometöö võtab näitusel enda alla lausa eraldi toa.

Tuur on inglise keeles ja osalemine näitusepiletiga.

„Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus, mis on avatud Kai kunstikeskuses 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025. Näitusel osalevad Põhja- ja Baltimaade kunstnikud, kelle looming ulatub tekstiilist ja klaasist kuni keraamika, ehete ja installatsioonideni, ning paljud teosed on tulevikku vaatava eksperimenteerimise viljad, mis samal ajal väärtustavad vanu tehnikaid. Eksponeeritud teosed kasutavad aeganõudvaid tehnoloogiaid, tõstatades lisaks kestlikkuse tähtsusele ka küsimuse, kas käsitöö on rahustav baasvajadus, luksus või mõlemat. Nii toob näiteks Rootsi kunstnik Karin Roy Andersson esile, kuidas põhjapõdra nahast teoseid vormida samal ajal looduse ja loomade eest vastutustundlikult hoolitsedes ning jäätmeid tootmata. Riikka Anttonen (Soome) rõhutab marmormosaiigi tehnikas, kuidas kväärajalugu ulatub märksa kaugemale minevikku, kui tänapäeval tahetakse meenutada. Sofia Björkman (Rootsi) on taaselustanud teraapilisena mõjuva korvipunumise kasutades selleks biolagunevat materjali. Vincent Dumay (Rootsi) loob aastatuhandeid vana tampsaviseina tehnikat kasutades sambaid ning sama vanu käsitöövõtteid vaasilaadsete teoste vormimisel kasutab ka näiteks Hanne Haukom (Norra).

Ieva Baltrėnaitė-Markevičė on Leedu kunstnik, disainer ja uurija. Tema mahukas projekt “Töödeldud/töötlemata kollektsiooni saladused” keskendub Leedu naiste rõivastele ja nende lugudele 1940. aastatest kuni 1970. aastateni. Rõivad oma materiaalsuses, nende saamislood ja hilisem elu jutustavad inimestest, kes neid kandsid ning toonastest kodudest. Vaatamata raskustele, puudusele ning esemete ja materjalide nappusele ehtisid inimesed end siiski loovalt ja fantaasiarikkalt. Seda peegeldavad näiteks pulmakleit, mis on tehtud eresinisest kangast, mis toodi tagasi Siberi pagendusest, ballikleidi vooder, mis on tehtud kellegi ameeriklase ülikonna voodrist, ning kleit, mida on kantud peaaegu nelikümmend aastat, kuid mis pole senini kulunud. Kõiki näitusel olevaid rõivaid võib lähemalt vaadata ja katsuda. Rõivavalikut täiendab visuaalide sein, mis annab ülevaate uurimisprotsessist ja selle tulemustest.

Tuurid näitusel toimuvad laupäeviti algusega kell 14. Järgmised tuurid toimuvad kuupäevadel 7. detsember, 18. jaanuar, 1. veebruar ja 15. veebruar.