Näitus

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus "Konstruktiivsuse õrnad jooned“

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on Kai kunstikeskuses avatud 5. oktoobrist 2024 kuni 16. veebruarini 2025. 

 

Tänavune triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu.

 

„Konstruktiivsus on midagi selget, sirget ja optimaalset. See on suunatud arengule, loovale edasiliikumisele, ülesehitamisele. Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus,“ kirjeldab triennaali peateemat kuraator Maret Sarapu. „Triennaalil esindatud kunstnikke huvitab uute sümbiooside katsetamine, uute kasutusviiside leidmine ning on näha ka muret kestlikkuse pärast – mis saab materjalist eseme elukaare eel ja pärast,“ kommenteeris Sarapu.

 

Näitusel eksponeeritud teoste osas on näha aeganõudvate tehnoloogiate kasutamist, mis tõstavad lisaks kestlikkuse tähtsusele esile ka küsimuse, kas käsitöö kui rahustav tegevus on baasvajadus, luksus või paradoksaalsel moel mõlemat. Triennaalil on esindatud nii tekstiil, klaas, keraamika, ehted kui ka installatsioonid ning paljud teosed on eksperimenteerimise viljad vaatega tulevikku, mis samaaegselt väärtustavad tuhandete aastate taguseid tehnikaid. Nii toob näiteks Rootsi kunstnik Karin Roy Andersson esile, kuidas põhjapõdra nahast teoseid vormida samal ajal looduse ja loomade eest vastutustundlikult hoolitsedes ning jäätmeid tootmata. Riikka Anttonen (Soome) rõhutab marmormosaiigi tehnikas, kuidas kväärajalugu ulatub märksa kaugemale minevikku, kui tänapäeval tahetakse meenutada. Sofia Björkman (Rootsi) on taaselustanud teraapilisena mõjuva korvipunumise kasutades selleks biolagunevat materjali. Vincent Dumay (Rootsi) loob aastatuhandeid vana tampsaviseina tehnikat kasutades sambaid ning sama vanu käsitöövõtteid vaasilaadsete teoste vormimisel kasutab ka näiteks Hanne Haukom (Norra).

 

Laupäeval, 23. novembril kell 14 toimub näitusel avalik ingliskeelne tuur Keiu Krikmanni ja kunstniku Ieva Baltrėnaitė-Markevičė.

Laupäeval, 7. detsembril kell 14 toimub näitusel eestikeelne kuraatorituur.

Laupäeval, 18. jaanuaril kell 14 toimub näitusel avalik eestikeelne tuur.

Laupäeval, 1. veebruaril kell 14 toimub näitusel avalik eestikeelne tuur.

Laupäeval, 15. veebruaril kell 14 toimub näitusel viimane kuraatorituur.

 

9. Tallinna rakenduskunsti triennaalil osalevad kunstnikud: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Ellisif Hals koostöös Yuvia Maini ja Cassius Lambertiga (Rootsi/Norra), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė- Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti).


Tallinna rakenduskunsti triennaal on 1997. aastast toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus koosseisus Maret Sarapu, Merle Kasonen, Anu Almik, Keiu Krikmann, Katre Ratassepp. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse ideepõhise rakenduskunsti arengule. Toetajad on Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri – ja Spordiamet, DHL Express Estonia, Puumerkki, Raitwood, Mull Drinks ja OnTheGoSystems.

 

Valik meediakajastusi:

Kai Näitus