Keskusest

Kai kunstikeskus on Noblessneri sadamalinnaku mereäärne kultuurisüda, mis põimib põnevalt piirkonna ajaloo ja ajastuhõngulise arhitektuuri kaasaegse kunsti- ja kultuurimaailmaga. Endise salajase allveelaevatehase 100-aastases tööstushoones ootavad külastajaid kaasahaaravad ja mõtlemapanevad näitused, kunsti- ja väärtfilmikino, toidukohad, kultuurivaldkonna eestvedajate ühiskontor ja erinevad pinnad üritusteks nii Kai ruumides kui ka merega piirnevatel välialadel.

 

Kai kunstikeskuse eesmärk on luua elamuslik kultuurikvartal, mis toob kaasaegse kunsti kogemise inimestele senisest veelgi lähemale. Kai maja toob kokku nii kunstnikud, kunsti- ja kultuurivaldkonna tegijad kui ka külalised ja nautlejad. Peame oluliseks Eesti kaasaegse kunsti edendamist nii kodumaal kui ka väljaspool seda ja loome võimalusi Eesti kunstnike tegevusvälja laiendamiseks nii töö- ja näituseruumide kujul kui ka rahvusvahelise residentuuriprogrammiga.

 

Kai on avatud kõigile – toidu- ja joogikohad esimesel korrusel pakuvad elamusi Eestist Jaapanini ning kino programmgi on koostatud vaid parimatest paladest. Nagu nimigi ütleb, on Kai ühtaegu nii teekondade algus- kui ka lõpp-punkt.

 

Kai kunstikeskuse looja on MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK). Keskuse põhitegevus on Eesti kaasaegse kunsti toetamine, arendamine ja selle rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemine. EKKAK on koostöös Civittaga valminud Eesti kunstituru indeksi projekti algataja ja filantroopilise ühingu Outset Eesti  asutajaliige.

 

Kai kunstikeskus järgib oma tegevustes kestliku arengu põhimõtteid ja omab esimese kunstiasutusena Eestis Green Key rahvusvahelist ökomärgist ning tugineb oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksile.

 

MTÜ Kai kunstikeskuse põhikiri on leitav siit.

Majandusaasta aruanded: 2022, 2021, 2020, 2019.

Täpsem info MTÜ Kai kunstikeskuse kohta on tasuta kättesaadav Äriregistri kaudu.

 

Toeta Kai kunstikeskust:

Saaja: MTÜ Kai kunstikeskus

Konto nr: EE697700771003566388

BIC/SWIFT: LHVBEE22

Kai kuulub tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja.

Tiim

Hoone ajalugu

Noblessner – ajastuhõnguline koht kuulsuste jalajälgedes

Kai kunstikeskus ongi kai peal, asudes mereäärses tööstushoones põneva ajaloo ja arhitektuuriga Noblessneri kvartalis Põhja-Tallinnas. Siinne paekivist ja betoonist hoonete ansambel seob ajalooliselt endaga Tsaari-Venemaa salajase allveelaevatehase, Alfred Nobeli vennapoja ning kaasaegse kultuuri.

 

Vee piiril paiknev Kai hoone asub muinsuskaitsealuses Noblessneri tehase laevasüsteemide tsehhis. See restaureeriti ning ehitati KAOS Arhitektide ja HGA visiooni kohaselt ümber rahvusvaheliseks kunstikeskuseks 2019. aastal.

 

Noblessneri kvartali ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Alfred Nobeli vennapoeg, Euroopa suurim naftatööstur Emanuel Nobel, ja G. A. Lessneri masinatehase omanik Arthur Lessner – rajasid siia toonase Tsaari-Venemaa tähtsaima allveelaevatehase. Kahe mehe perekonnanimedest saigi tehas nime Noblessner. Aastatel 1913–1917 ehitati siin kokku 12 ülimoodsat allveelaeva. Nõukogude ajal paiknes siin NSV Liidu kaitseministeeriumi laevaremonditehas. Eesti iseseisvudes lõppes Noblessneris küll allveelaevade tootmine, kuid laevu ehitati ja remonditi siin kuni 2018. aastani.

 

Kvartali looja Emanuel Nobel oli värvikas isiksus ja sama andekas kui tema maailmakuulus onu Alfred. Lisaks perekonnale kuuluva naftafirma Branobel juhtimisele rajas Emanuel maailma esimese diiselmootorite tehase, seal toodeti mootoreid ka Noblessneri allveelaevade tarvis.

 

Nobel, kellele kuulus silmapaistev Fabergé tööde kollektsioon, armastas kunsti ja suurejoonelisi õhtusööke. Aastal 1888 pakkus keiser Aleksander III talle isiklikult Venemaa kodakondsust, mille Emanuel ka vastu võttis. Paljuski tänu temale teab maailm Nobeli preemiat. Pärast Alfred Nobeli surma vaidlustasid pärijad testamendi, mille järgi pidi suurem osa lahkunu varandusest minema Nobeli fondi ja auhindade asutamiseks. Vaidlused ja läbirääkimised kestsid kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus Emanuelil siiski sõlmida kokkulepe testamendi täitmiseks.

Kunst tööstusarhitektuuri raamis

Kai kunstikeskuse ümbruse unikaalse miljöö loovad suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned: 12 kultuurimälestist, mis räägivad meile nii Eesti majanduse kui ka riikluse sajandipikkust dramaatilist lugu. Keskus asub neist ühes, kunagises laevasüsteemide tsehhis. Seda ristkülikukujulise põhiplaaniga hoonet tunti 1920.–30. aastatel vaskseppade ja tislerite töökojana. Hoonele annab iseloomuliku kuju kumer katus, millel on väike kolmnurkne katuselatern.

 

Kõik Noblessneri hooned on ehitatud omas ajas eesrindlikult, kasutades monoliitset raudbetoonist raamkarkassi. Põhja-Eestile iseloomulik kõrgete massiivsete seintega paekiviarhitektuur pakub loomingulisele mõttele avarust. Osades hoonetes säilitatud tööstuslik robustsus ja vanad tööstusmasinad aitavad hoida sidet ajalooga.

 

Hoonete sünd XX sajandi algul tõi siia Euroopa äärealale oma aja väljapaistvaid isikuid. Nii näiteks osales projekteerimises sama Taani inseneribüroo, kelle meisterlikkus mängis olulist rolli ka kõrvalasuva, maailmas haruldase koorikbetoonkonstruktsiooniga Lennusadama vesilennukite angaari loomisel. Arhitektuurse ansambli ümbersünd nüüdisaegseks elu-, büroo- ja kunstikeskkonnaks seisab aga Eesti enda rahvusvahelise mainega arhitektuuribüroode õlul.

Meediakajastus

Toetajad

Partnerid