Kai kunstikeskuse residentuuriprogramm pakub rahvusvahelistele kuraatoritele, kirjutajatele, kunstnikele ja teistele kaasaegse kunsti professionaalidele võimalust süveneda Eesti dünaamilisse kunstiellu. Kunstiprofessionaalide lühiajalise Tallinnas elamise ja töötamise eesmärk on toetada uuenduslikke meetodeid, arendada üleilmseid võrgustikke ja siduda neid Eesti kunstiväljaga.

Kai residentuur võtab esimesel aastal vastu 15 residenti, kellest igaüks viibib Eestis 2–4 nädalat. Viis kohta programmis on eraldatud osalejatele Põhjamaadest ja Balti riikidest. Esimene resident alustab keskuses tööd oktoobris 2019 ja edaspidi vahetuvad residendid iga kuu. Kai kunstikeskuses saab resident kasutada töölauda ja kohtumisteks koosolekuruume. Residentuur on suunatud eelkõige uurimispõhise praktikaga professionaalidele, stuudioruume keskuses ei ole.

Kai residentuuri 2019–2020 hooaja kuraator on New Yorgis asuva International Studio & Curatorial Program (ISCP) residentuurikeskuse programmidirektor Kari Conte. Kari viib läbi ISCP residentuuri-, näituste- ja publikuprogramme, tehes igal aastal koostööd enam kui 100 kunstnikuga. Viimaste kureeritud isikunäituste hulka kuuluvad Jennifer Tee, Eva Kot’átková ning Richard Ibghy ja Marilou Lemmensi näituseprojektid ning grupinäitused „Concrete Truth: Art and the Documentary“, „The Animal Mirror“ ja „Aqueous Earth“. Muu hulgas on ta kureerinud näituseid ka Aichi triennaalile ja Performa biennaalile. Kirjutajana on ta eelkõige huvitatud kunsti ja poliitika ristumiskohtadest ning näituseajalugudest. Enne ISCP-ga liitumist elas Kari Londonis, kus töötas Whitechapeli galeriis ja lõpetas Londoni Kuninglikus Kunstikolledžis kaasaegse kunsti kureerimise magistriõppe.

Kai residentuuri 2019-2020 hooaega toetab Põhjamaade Kultuuripunkt.

Kai residentuur 2019–2020

Kai kunstikeskusel on hea meel kuulutada välja teaduspõhine rahvusvaheline Kai residentuur, mis annab igal aastal kaheteistkümnele kunstnikule, kuraatorile ja kirjanikule võimaluse elada ja töötada Tallinnas ning sukelduda linna dünaamilisse kunstimaastikku. Kai residentuuri eesmärk on toetada uuenduslikke praktikaid, arendada üleilmseid võrgustikke ja siduda neid Eesti kunstiväljaga.

Esimesele residentuuri konkursile laekus üle 300 avalduse enam kui 60 riigist ja kuuelt mandrilt. Žürii liikmeteks olid Kari Conte (Kai residentuuri kuraator ja ISCP residentuurikeskuse programmidirektor New Yorgis); Karin Laansoo (Kai kunstikeskus, Tallinn); Ann Mirjam Vaikla (Narva kunstiresidentuur, Eesti) ja Jenni Nurmenniemi (Fiskarsi küla Kunsti- ja Disainibiennaal, Soome). 2019. aasta oktoobrist 2020. aasta detsembrini aset leidva avaprogrammi jaoks valiti välja 15 kunstnikku ja kuraatorit. Iga resident veedab Tallinnas Kai kunstikeskuses kaks kuni neli nädalat, osaledes kohalikus kunstielus, esitledes oma töid avalikkusele ning viies läbi uurimistööd, mis on seotud nii isikliku praktika kui Tallinnaga. Esimeste residentide hulka kuuluvad Anastasia Ax (Rootsi), Rugilė Barzdžiukaitė (Leedu), Udi Edelman (Iisrael), Felipe de Ávila Franco (Soome/Brasiilia), Flóra Gadó (Ungari), Saara Hannus (Soome), Felix Kalmenson (Gruusia), Fawn Krieger (USA), Maija Kurševa (Läti), Ceci Moss (USA), Abraham Onoriode Oghobase (Nigeeria/Kanada), belit sağ (Türgi/Holland), Frida Sandström (Rootsi), TOK (Vene), and Yan Xing (Hiina/USA).

Kai residentuur avati 15. oktoobril 2019 kell 17:00 toimunud üritusega, mis algas Karin Laansoo ja Kari Conte sissejuhatusega, mille eesmärk oli tutvustada Kai residentuuri struktuuri, ambitsioone ja 2019-2020 residente. Sellele järgnes ettekanne Kai esimese residendist kunstniku Felipe de Ávila Franco poolt. Pärast seda toimus ümarlaud, mis keskendus residentuuride rollile kaasaegse kunsti ökosüsteemis ja ka väljaspool. Kõnelejate hulgas olid Kari Conte, Juha Huuskonen (HIAP – Helsingi rahvusvahelise kunstnikeprogrammi juhataja), Juste Jonutytė (juhatuse liige, Rupert, Vilnius) ja Marge Monko (kunstnik, Tallinn). Arutelus käsitleti seda, kuidas rahvusvahelised residentuurid mõjutavad kunstilist ja professionaalset arengut, kohalikke kunstikogukondi ning kunstiteoste ja ideede ringlust.

Ümarlauast osavõtjate biod:

Juha Huuskonen on Helsingis tegutsev aktivist, korraldaja, algataja ja kuraator. Tema huvide hulka kuuluvad digikultuur, kunsti ja teaduse koostöö, kultuuripoliitika, õppesüsteemid ja spekulatiivne disain. Hetkel töötab ta Helsingi rahvusvahelise kunstnike programmi HIAP direktorina.

Juste Jonutytė on Vilniuses tegutsev sõltumatu kuraator ja produtsent. Oma karjääri jooksul on Juste Jonutytė töötanud muu hulgas kuraatoriosakondades Rupertis (Vilnius), Tate Modernis (London) ja Jonas Mekase fondis (New York). Aastatel 2013-2019 oli ta Ruperti kunsti- ja hariduskeskuse juhataja Vilniuses. Jonutytė töö keskmes Rupertis on olnud alternatiivhariduse platvormi loomine. Lisaks haridusele on Jonutytė andnud olulise panuse Ruperti residentuuriprogrammi loomisse ja laiendamisse, olles programmi kuue aasta jooksul võõrustanud peaaegu 200 residenti ja korraldanud rohkem kui 150 residentuuriga seotud sündmust.

Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud fotograafiat ja visuaalkunsti Tallinnas ja Viinis. 2013-2015 osales ta HISK stuudioprogrammis (Higher Institute for Contemporary Art, Gent, Belgia). Monko on osalenud ISCP (New York), KulturKontakt (Viin), Para Site (Hongkong) ja Videobrasil (São Paulo) residentuurides. Viimatiste näituste hulgas on “Stones Against Diamonds” Folkwang muuseumis ja Riia kaasaegse kunsti biennaalil RIBOCA; “Crush”, Para Site, Hongkongis ja “Let It Grow. The Future” Innsbrucki rahvusvahelisel kunstibiennaalil.

2019-2020 Kai residentuuris osalejate biod:

Oktoober 2019: Felipe de Ávila Franco
Felipe de Ávila Franco (elab ja töötab Helsingis) sündis Brasiilias ja on lõpetanud Soome kunstiakadeemia magistriõppe. Ta töötab rahvusvaheliselt alates 2012. aastast ning uurib skulptuuri kaudu, lähtudes biopoliitika ja ökokriitika vaatepunktist, materiaalsust ja tööstuslikku saastamist. Luues interdistsiplinaarseid seoseid kunstide, humanitaarteaduste ja loodusteaduste vahel, käsitleb tema praktika kunstiprotsessi kui vahendit uute teadmiste saamiseks, viidates kunstile kui mehhanismile, mis on võimeline käivitama sügavamaid arutelusid teemadel nagu konflikt, mis on inimesel endaga, ning väär arusaam justkui “loodus” oleks midagi inimesest eraldi seisvat. Tema töid on Brasiilia kunstimuuseumi ja Kiasma kaasaegse kunsti muuseumi kogudes.

November 2019: Saara Hannus
Saara Hannus (elab ja töötab Helsingis) on kväär-feministlik kunstnik ja kuraator, kes töötab seksuaalsete/romantiliste suhete ja kunstitegemise ristumiskohas. Tema praktikat mõjutavad isiklikud huvid ja emotsioonid ning ta tahab esile tuua kuraatoripraktikate subjektiivset iseloomu, samal ajal aktiivselt silmas pidades kuraatori eetilist positsiooni ja rõhutades representatsioonipoliitikat. Hetkel töötab ta monogaamiat käsitleva näituseprojekti “Fantasy 1 & 2“ kallal. Projekt tegeleb monogaamia piiridega, seda toetavate ühiskondlike- ja kultuuriliste struktuuridega ning küsimusega, kas monogaamias võivad eksisteerida erinevad sood ja seksuaalsused, soovid ja ihad, või on see alati valge, koloniaalne cis-heteroseksuaalne struktuur?

Jaanuar 2020: Maija Kurševa
Maija Kurševa (elab ja töötab Riias) on kunstnik, kirjastaja ja õppejõud Läti Kunstiakadeemias, Riia Zine festivali programmidirektor ja, mitte vähem oluline, omaalgatusliku ehk artist-run Low galerii kaasasutaja Riias. Tema looming hõlmab mitmesuguseid erinevaid meediume, sealhulgas graafikat, joonistamist, skulptuuri ja animatsiooni, lähenedes korduvatele tegelastele ja teemadele huumorimeelega. Kurševa viimaste projektide hulgas on olnud isikunäitus “Investigation” Kim? Kaasaegse Kunsti Keskuses (2018); “Checkered Order”, Māksla XO galeriis (2016); “Talk To Me”, Akureyri kunstimuuseumis, Island; “NNN”, Läti Riiklikus Kunstimuuseumis (2017); “Bigger Peace, Smaller Peace”, Läti raudteeajaloo muuseumis (2015). Kurševa kandideeris 2017. aastal Purvītis Prize auhinnale oma tööga “Joviality”.

Veebruar 2020: Rugilė Barzdžiukaitė
Rugilė Barzdžiukaitė (elab ja töötab Vilniuses) on kunstnik, filmitegija ja teatridirektor. Oma loomingulises praktikas uurib Barzdžiukaitė lõhet objektiivse ja ettekujutatud reaalsuse vahel ning esitab mängulise väljakutse antropotsentrilisele mõtteviisile. Barzdžiukaitė on üks kolmest kunstnikust, kes esindab Leedut 2019. aasta Veneetsia biennaalil performance-installatsiooniga “Sun & Sea (Marina)”, mis võitis parima riikliku paviljoni eest Kuldse Lõvi auhinna. Tema viimane täispikk dokumentaalfilm-essee “Acid Forest” pälvis muu hulgas tunnustuse Locarno rahvusvahelisel filmifestivalil ning see teos reisib jätkuvalt filmifestivalidel üle kogu maailma.

Märts 2020: belit sağ
belit sağ (elab ja töötab Amsterdamis) sündis Türgis ning on videotegija ja visuaalkunstnik. Ta õppis Türgis matemaatikat ja Hollandis visuaalkunsti. Tema liikuva pildiga seotud taust on alguse saanud Ankara ja Istanbuli videoaktivistide rühmitustest, ta on kaasa löönud sellistes gruppides nagu VideA, karahaber ja bak.ma. Ta on osalenud muu hulgas ISCP residentuuris New Yorgis ja Amsterdamis Rijksakademie van Beeldende Kunsten residentuuris. Tema kunstiline, liikuval pildil põhinev praktika keskendub suuresti vägivalla visuaalse kujutamise rollile Türgi, Saksa ja Hollandi poliitiliste konfliktide kogemises ja tajumises.

Aprill 2020: Udi Edelman
Udi Edelman (elab ja töötab Tel Avivis) on Iisraeli Digitaalkunsti Keskuse IPP (Public Presence) instituudi kuraator ja asutaja. Ta on kunsti- ja kultuuriajakirja Maarav peatoimetaja ja poliitiliste mõttega tegeleva akadeemilise ajakirja Mafte’akh kaastoimetaja. Tema kureeritud näituste ja projektide hulka kuulub “Histories” (2013), mis keskendus “ajaloolise sekkumiskunsti” mõistele; “HeLa: Formations of Human Existence” (2014), mis tegeles inimesejärgse seisundiga; “State‹Chronicle” (2013-2014), tegevuskunsti projekt, mis sisaldas lugemisi ja ajaloolist debatti avalikel väljakutel; Varssavis avaliku tegevuse teadus- ja performancefestival Action PRL (2015); “Monument/Action” näitusetriloogia (2016-2018), mis tegeles 20. sajandi avaliku kunstiga Iisraelis, ja näitus “What are monuments made of?” 11. Kaunase biennaalil, Leedus.

Mai 2020: Ceci Moss
Ceci Moss (elab ja töötab Los Angeleses) on kuraator, kirjanik ja koolitaja. Ta on veoautos ja online keskkonnas asuva mobiilse, autonoomse, eksperimentaalse, kaasaegse kunsti võrgustikku lülitatud platvormi Gas asutaja-juhataja. 2017. aasta sügisel asutatud mittetulunduslik ruum on siiani näidanud 80 kunstniku töid, korraldanud 7 näitust ja pälvinud laialdase kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tunnustuse. Los Angelese ajakiri nimetas Gasi “üheks LA kõige huvitavamaks galeriiks”. Mossil on New Yorgi ülikooli võrdleva kirjanduse eriala magistri- ja doktorikraad ning California, Berkeley ülikooli sotsioloogia eriala bakalaureusekraad. Tema esimene raamat “Expanded Internet Art: Twenty-First Century Artistic Practice and the Informational Milieu” ilmub 2019. aasta sügisel Bloomsbury seeria International Texts in Critical Media Aesthetics kaudu. Hetkel on ta Lõuna-California ülikooli kriitiliste uuringute eriala külalislektor.

Juuni 2020: Abraham Onoriode Oghobase
Abraham Onoriode Oghobase (elab ja töötab Torontos) sündis Nigeerias. Ta õppis fotograafiat Lagoses Yaba tehnikakõrgkooli kunsti-, disaini- ja trükikoolis. Oma kunstipraktika kaudu uurib ta identiteeti seoses sotsiaal-majanduslike geograafiliste piirkondadega, kasutades sisemiste maailmade paljastamiseks sageli performance’il põhinevaid autoportreesid. Tema fotograafiat on laialdaselt eksponeeritud, muuhulgas Toronto Circuit galeriis 2019. aastal, Lagoses Art Twenty One galeriis, 2018; Leopold muuseumis Viinis, 2017; Palais des Beaux Arts (BOZAR), Brüsselis, 2016; ja Victoria ja Alberti muuseumis, Londonis, 2014. aastal. 2014. aastal oli Oghobase maineka ülemaailmse Prix Pictet fotograafia ja jätkusuutlikkuse auhinna finalist. Tema loomingut on teiste hulgas nii Chicago Kunstiinstituudi kui Kiasma – Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi kollektsioonides.

Juuli 2020: Felix Kalmenson
Felix Kalmenson (elab ja töötab Tbilisis) sündis Venemaal ja on kunstnik, kelle praktika navigeerib installatsiooni, video ja performance’i valdkondade vahel. Kalmensoni töö jutustab liminaalsest ruumist uurija ja kunstniku kokkupuutel maastiku ja arhiiviga. Kalmenson jälgib igapäevast elu ja uurib privaatsete ja kollektiivsete ajalugude elemente. Kalmenson on osalenud rahvusvahelistel näitustel, muu hulgas kohtades nagu Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus Riias, Blaffer kunstimuuseum, Houston; Si Shanq kunstimuuseum, Peking; ACAC, Aomori, Jaapan; Success, Perth; Abteibergi muuseum, Saksamaa; Minshengi kunstimuuseum, Shanghai; AGO, Toronto; Aarani galerii, Teheran; ja Le Cube, Rabat. Kalmenson teeb Pevjaki nime all koostööd Rouzbeh Akhbariga, nende järgmised filmid “Bring Forth” ja “The Seed” peaksid linastuma 2020. aastal.

August 2020: Flóra Gadó
Flóra Gadó (elab ja töötab Budapestis) on kuraator, kunstikriitik ja doktorant. Ta on Budapesti kaasaegse kunsti keskuse kuraator. Aastatel 2016 kuni 2019 oli ta uurimisrühma Open Museum (Avatud Muuseum) liige, mis keskendus osalevatele ja koostööle suunatud praktikatele muuseumides. Ta on osa võtnud mitmetest kuratoriaalsetest residentuuriprogrammidest, sh MeetFactory Prahas, Generator Rennes’is ja Rumeenia ning Poola kunstikriitikute programmist East Art Mags. Aastatel 2016 kuni 2019 oli ta Budapestis Noorte Kunstnike Ühingu Stuudio (Studio of Young Artists’ Association) asepresident. Praegu on ta Budapesti Metropolitani ülikooli õppejõud.

September 2020: Yan Xing
Yan Xing (elab ja töötab Los Angeleses) sündis Hiinas. 2012. aastal võitis Xing Hiina parima kaasaegse kunstniku auhinna; sel aastal pälvis ta Pinchuki kunstikeskuse tulevikupõlvkonna kunstipreemia nominatsiooni. Xing on oma töid ulatuslikult eksponeerinud ja esinenud, sh kohtades nagu Kunsthalle Basel; Stedelijki muuseum Amsterdamis; Rubelli perekonna kollektsioon, Miami; Eli ja Edythe kunstimuuseum, Michigani ülikoolis, East Lansing; Ullens Kaasaegse Kunsti Keskus, Peking; Houstoni Kaasaegse Kunsti Muuseum; Institut d’Art Contemporain, Villeurbanne; Musée d’Art Contemporain du Val-de-Marne, Vitry-sur-Seine; Tromsø Kunstforening, Tromsø, ja Kadist kunstifond.

Oktoober 2020: Fawn Krieger
Fawn Krieger (elab ja töötab New Yorgis) uurib oma praktikas puudutamise, omamise ja vahetamise teemasid. Ta on eksponeerinud oma töid kohtades nagu The Kitchen, Art in General, Nice & Fit galerii, The Moore Space, Von Lintel galerii, Brandeis ülikooli Rose kunstimuuseumis, Portlandi kaasaegse kunsti instituudis, Human Resources, Fleisher Ollman galerii, Real Art Ways, Soloway galerii, ja Neon›fdv. Tema loomingut on kajastanud New York Times, Artforum, Art in America, Sculpture Magazine, NY Arts, Flash Art ja Texte zur Kunst.

November 2020: Anastasia Ax
Anastasia Ax (elab ja töötab Stockholmis) on inspireerunud ehitamise ja dekonstrueerimise ideest. Tema praktikas põimuvad skulptuur, performance, tindijoonis ja heli, et luua sõnatu keel, mis iseloomustab meie kaootilist universumit. Tema töid on näidanud paljud rahvusvahelised kunstimuuseumid ja galeriid, näiteks Moderna Museet Stockholmis; Marta Herfrod; Neues Museum Nürnbergis ja Serralvesi muuseum Portos. 2015. aastal oli ta rahvusvaheliselt tunnustatud Faber Castelli joonistusauhinna võitja.

Detsember 2020: The Creative Association of Curators TOK (Anna Bitkina ja Maria Veits)
TOK (elab ja töötab Peterburis) on kuraatorikollektiiv, mis asutati 2010. aastal platvormina kaasaegse kunsti valdkonna interdistsiplinaarsetele teaduspõhistele projektidele. Oma praktika vältel on kuraatorid seadnud väljakutse kunsti territooriumi piiridele ja otsivad võimalusi, kuidas saaks soodustada sotsiaalseid muutusi. Enamik nende projektidest on kohaspetsiifilised, mitmekihilised ja pikaajalised algatused, mille eesmärk on koguda uusi teadmisi ühiskondliku reaalsuse muutumise põhjuste ja tagajärgede kohta. TOKi projektid tegelevad aktuaalsete teemadega Venemaal ja mujal: migratsiooniprotsessid, avalik ruum ja kodanikud, hariduse areng, kollektiivne mälu ja amneesia, ning meedia kasvav roll globaalses ühiskonnas. TOK kureerib näituseid, haridusüritusi, konverentse, suvekoole ning annab välja trükiseid ja näitusekatalooge.